Kujuta ette

Ma olen haige. Istun voodis ja mängin arvutis kaardimängu. Joon mahla ja proovin pidevalt selgeks teha, kas ma tunnen end tegelikult ka halvasti. Luban et lähen magama, kohe. Pea valutab ja kael on kange. Aga magades läheb kõik ilusamaks. Tegelikult on mul uudiseid ka, aga täna saate ainult teada, et on uudiseid. Põnevust peab ka elus olema.

Pealegi, kõik kes on Eestis on niikuinii kella keeramise šokis veel, teil ei olegi aega lugeda midagi. Meie siin kella ei keera, niikuinii on kaks aastaaega ainult - valge ja pime.

Midagi ilusat Sigur Rosilt. Kujutage ette, kuidas ma hommikul kooli lähen ja kuulan seda ja taamal on mäetipud, mis enam pole lumised. Kui ilm lubab neid mäetippe näha.
Kool saab see nädal läbi ja homme ma ei lähegi, sest ma olen, nagu juba öeldud, haige. Homme ärge mind ette kujutage selle loo taustal. Võite homme kujutada ette, kuidas ma lähen kooli ülehomme. Ja siis ongi ainult ülehomme ja päev pärast seda kui te veel minu kooli minekut ette kujutada võite. Siis saab kool läbi, siis ma annan uue kujutluspildi. Mis see on ma veel ei tea.