Árekstur

Ehk kokkupõrge.

Peaaegu 2 kuud tagasi, 29. detsembri õhtul toimus Reykjavikis Nóatún'il parkiva ja 25km/h sõitva auto vahel väike kokkupõrge.

Sõitva auto juht kirjeldas Facebooki teel oma tuttavale juhtunut järgnevalt:

"Sõitsin mööda kitsast ja lumist ühesuunalist teed ja mu autol pole naelkummid vaid talvekad, need on lahtise lumega libedamad. Sellepärast sõitsin väga ettevaatlikult silmad ja kõrvad kogu aeg lahti. Tulin just valgusfoori tagant, paremal pool tee ääres parkisid autod. Esimene, mis oli pargitud seadusele kohaselt 5 m ristmikust/ülekäigurajast oli täitsa tore auto. Vasakul pool oli väga palju lund ja tee oli kitsas, aga vaatasin, et pääsen parkijast ilusti mööda. Aga järsku näen et järgmine auto, tumesininie väike Golf - esiuks 45 kraadi tee poole lahti, märkasin seda lahtiolevat ust liiga hilja. Autol tuled ega miski e põlenud, ei näinud ka juhti kuskil liikumas, täielik vaikus, ja ma sõitsin sellisel trajektooril, et ma kartsin et sõidan küljega uksele sisse. Pidurdasin veidi  ja põikasin korraga, aga oli liiga hilja, minu auto viskas tagumiku küljele ja tagumise ratta koobas lõi vastu ust. Nii et selle äär on 90 kraadi lömmis väljapoole umbes 2 cm laiuselt. inimesed kõik terved, minu auto sai kriimustada. Mul on niiii suur auto siin ju"

Järgnevalt istusid autojuht ja kahju saanud autoomanik džiipi, kus täideti see paber, mille juriidiliselt täpset nime ma praegu ei tea... siiani pole sellest õnnetusest rohkem midagi kuulda olnud.

Kirsti jäi ellu, perekond ei olnud üldse pahane. Kuigi autost helistada on väga ebamugav seoses teemaga, et mul on vaja teada, kes on auto kindlustanud ja mis kindlustus jne... 

Kui olin selle paugu ära teinud, siis sain automaatselt kohutava peavalu. Nagu keegi oleks pea seest mingi rõhu lahti lasknud. Alguses ma ei saanudki aru mis toimub, kujutasin ette et minu auto kukub kohe pooleks ja teine, mis parkis on vastu majaseina lömmis ( ärge vaadake action filme, kui teil on liiga elav kujutlusvõime). Peatasin auto. Kõrvalistuja ukse avas väga vihase näoga 25+ islandi mees, ning veel enne kui ta rääkima jõudis hakata või karjuma, ütlesin talle inglise keeles: "Ma ei ole islandlane ja seda vestlust seoses kokkupõrkega ma praegu islandi keeles ei ole võimeline pidama." Mille peale tuli solvunud inglise keelne vastus: "Sa hävitasid mu auto täielikult." (mu kujutlusvõime sellest lömmis autost vastu majaseina sai hoogu juurde). Ütlesin talle, et ta paneks ukse kinni, et ma ei kavatse ära sõita, aga proovin auto kuidagi kuskile parkida, et me saaks kõik asjad korda ajada. Parkimine oli võimatu. Lund oli üle mõistuse palju ja mu auto üle mõistuse suur. Tundsin kuidas mu närvirakud venivad ka, üle mõistuse. Tahtsin lihtsalt nutma hakata, aga see ei tundunud pikemas perspektiivis kõige mõistlikum. Jätsin selle tegevuse hiljemaks ja sellepärast kasvas pingest ka peavalu kolme pügala võrra. Rollid auto parkimise ajal minu ja Golfi omaniku vahel olid muutunud. Nimelt aitas ta mul seda autot parkida, juhendas ja vehkis õues kätega. Siis vaatasime autod üle. Olin minemas kontserdile. Saapad ja punased huuled ja uskumatult tibilik tunne. Lolli tibi tunne ja pealegi veel välismaalane. Ja sellepärast ajas see mind naerma, natuke. Peavalu oli suur.

Kui autos istusime ja seda paberit täitsime, siis tuli välja et mees tahab endale Eestisse korterit osta ja tal on seal sõpru. Kuidagi väga lõbusaks muutus. Vaatas meie autos olevaid plaate ja küsis minult, mida ma arvan islandi bändidest. See sündmus muutus minu jaoks ainult sürreaalsemaks. Kui paber oli täidetud ja mul vaja sellest lumehunnikust välja tagurdada, lükkas golfiomanik koos 4 tänaval möödunud tüdrukuga mu kolaka veel hangest ka välja. Sõita pärast seda oli muidugi kohutav, värisesin nagu jänes kui teisi autosid nägin. Ja kontserdist ma ka palju ei mäleta.

Mida ma õppisin:

1)Kui su suurel autol on talvekummid mitte naelkummid, siis ära sõida kiiremini kui 10km/h

2)Kui sa tahad nutma hakata, ära kohe hakka. Peavalu läheb kahe päevaga üle, aga selle eest suudad olukorda normaalselt jälgida. Ja kui kahe päeva pärast tuleb nutt, siis võta rull WC-paberit ja anna tulla. 

3) Kui sa lähed välismaale ja ütled entusiastlikult, et tahad kõike seal proovida, siis ole täpsem ja jäta erinevad kokkupõrked välja. Väga tähtis tähelepanek.

4)Arvatavasti ei ole väga tark enne emale autoõnnetusest rääkimist sellest blogisse kirjutada... aga selle tagajärgi saan teiega jagada alles järgmine kord. Emme lumepallid islandile ei ulatu, nii et midagi füüsilist mind ei tohiks ähvardada.