...neid kuid, mis ma siin nüüd olnud olen.
olin pool kuud detsembris Eestis ja sellega nihkus kogu krempel ju 12.lt kuupäevalt edasi täpselt 2 nädala võrra 28.le. Samas kogu protsess on kestnud ju alates tulekust.
Igal juhul.
Au Pair olen ma olnud ikkagi 4 ja pool kuud.
Nüüd ma lähen ajas tagasi selle tüdruku juurde seal lennujaama pingil, kes ootab esimest kohtumist pere-emaga ja tööandjaga. Ma ütlen talle, et nelja ja poole kuu pärast:
1) oled sa pooleli keeltekooli eelviimase kursusega ja oskad rääkida islandi keelt.
2)sul on sõbrad, kellega vabadel hetkedel midagi tor(/b)edat ette võtta.
3)sa teed lennult perele õhtul süüa.
4) sa ujud keskmiselt kolm kilomeetrit nädalas
5) sa oled umbes 100x õnnelikum ja ikka veel armunud Islandisse.
6)sa ei ole trummipulki üle kahe korra kätte võtnud ja selles osas peaksid end rohkem kätte võtma
7)sa pole ikka veel maitsnud mädandatud ja hapendatud haikala.
8) Sa usud aina rohkem päev korraga ja hetkes elamisse.
9)millegipärast igatsed sa Eesti komme ja lased neid endale pakiga saata. Kiiremas korras.
10) SA KANDIDEERISID ISLANDI ÜLIKOOLI, et islandi keelt õppida.
Noh, polnud ju vaja millegi pärast muretseda?
Nüüd on küsimus, mida ma endale järgmise nelja ja poole kuu pärast kirjutan.
Muuseas, neli ja pool kuud on mu lepingu ekvaator. Nii et ekvaatoripidu.
Mul tuli koristades ükspäev idee enda profiilipildiks. Ja Maris (Plado), kes on fotohuviline, aitas mul selle teostada. Olen õnnelik, et selle kätte võtsime. Ilma Mannuta poleks ma M-I-D-A-G-I tehtud saanud, sest kaamera ise klõpsu ei tee.
Ást Ást Ást
No comments:
Post a Comment