Finaal

Ööl vastu 30. augustit nägin unes, et olin lumisel Islandil oma sõpradega – oli ilus ja rahulik uni. Ärgates ei tahtnud loobuda sellest heast unetundest ja lubasin endal postkastis kirju vaatamas käia ainult iga poole tunni tagant. Mitte käimine polnud lahendus, sest mida pikemaks venis see aeg, kus ma ei kontrollinud, seda rohkem ma kartsin minna ja näha et midagi pole. Aga kuna uudiseid ikkagi polnud, siis jätsin sellegi ürituse katki ja hakkasin filmi vaatama. Oli selline vaikne sumisev viimane suvepäev, kus vaid rohukõrreke liigub kerges tuules. Kui keset "Game of thrones'i" tuli kohviisu, möödusin lihtsalt kuskile vedelema jäetud telefonist ja nägin et ekraanil oli heledam triip, mis tähendab, et olen saanud sõnumi või vastamata kõne. (Korraks käis jutt kõhust läbi, et äkki ?) Kaks vastamata kõnet tundmatutelt numbritelt. Lohutasin end, et tegemist on jälle valeühendusega. Nii juhtus mõni päev varem, kui juhuslik tundmatult numbrilt vastamata kõne osutus olema tagasihelistamisel vene keelt kõnelevalt tädilt. Ju siis on jälle midagi sellist.
Vaatasin vanaema pestud moosipurke, kui Kadri Ruut end telefonis tutvustas ja ütles, et saatis mulle kirja, et üks perekond soovib mulle järgmisel päeval helistada meie aja järgi kell 21.00. Olin nagu puuga pähe saanud. Kõne lõppedes ütlesin „nojah, tsau siis“ - mille peale mu ratsionaalne arukas pool tegi silmad suureks ja mõtles, kas ta üldse enam minuga tegemist teeb.

Kõne Islandilt.

31. august, kell hakkab saama 21.00, tegelikult teeb ta seda juba alates hommikust peale.

Kuidas ma võtan vastu kõne, kui ma pean inglise keeles rääkima. Mis ma ütlen esimeseks? Kas oma nime, või „Hello“ või? Mis see hea variant oleks?

Emme aitab hädast välja, sest emme teab neid asju. Kokkulepitud variandiks sai: „ Hello, this is Kirsti.“ Unustasin kella kaheksast alates selle lause kolm korda ära. Ja pool üheksa helistas mulle üks sõber, nii et ma peaaegu südame rütmist välja ehmatasin. Avastasin, et olin selleks hekteks kaotanud lugemisvõime, sest nimi telefoniekraanil ei omandanud tähendust. Nanosekundi jooksul sain aru, et tundmatu number ei kajastu tähtedena ja suutsin ka siis nime kokku lugeda. Minuni pidi just sellel hetkel jõudma info, et minnakse Deftones'i kontseridile ja et ma ei tohi Islandile minna. Aitäh, kallis. Kõne lõpp.
Pool tundi veel.

Valmistun. Lähen oma tuppa. Valin iTunesi playlistist Radioheadi „Everything in its right place„ sest see on neutraalne lugu (sõnum pealkirjas oli kusjuures valikut tehes teisejärguline - muusikas kuulan esmaselt meloodiat). Olen oma kõne vastuvõtmise lause jälle ära unustanud. Jooksen telefoniga teise tuppa ja küsin emalt uuesti üle, mis see lause oli. Kirjutan üles. Nii. Natuke veel.

Kui telefon vibreerima hakkas võtsin ta kätte ja vaatasin natuke seda numbrit ekraanil. Ja siis võtsin vastu – suutsin neelatada täpselt oma nime keskel, mis tegi kogu selle vastuvõtmise tervituse üritusest suure nulli, sest ma arvan, et midagi polnud aru saada. Polnudki, sest helistav pereema küsis kas ta räägib Kirstiga.

Ülejäänud kõne oli tore. Kümme minutit rääkisime minu tööülesannetest, sellest mida ma arvan perest (päev varem oli mulle saadetud perelt tutvustav kiri, ankeet ja pildid) ning kas ma tean mida Islandile on vaja kaasa võtta. Olin nii närvis, et mu inglise keele sõnavara kahanes lihtsate lühikeste sõnade ja nendest huvitavate kombinatsioonide leiutamise peale. Tundus, et me ikkagi saime pereemaga üksteisest aru ja kõne lõppedes leppisime kokku, et mõlemad kirjutavad omapoolsele organisatsioonile, et me oleme nõus koos töötama.

Pärast kõne lubasin endale väikese improvisatsioonilise võidutantsu ema ja vanaema ees. Ja siis sain aru, et mul on 12 päeva, et Eestis üheksaks kuuks otsad kokku tõmmata.  

!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!


Kogu sellest ootamise ajast, alates augusti algusest, on mul meeles kaks toetavat lauset. Need olid öeldud hetkel, kus ütleja suutis tabada mu vastvõtu võimet, kui see parasjagu ületas nulli taseme ja ma isegi sain aru sõnade tähendusest (ning võisin neid endale pärast mantrana korrutada).

K: „ Kirsti, ära kuse, sa saad niikuinii ju.“L: „ Kui sa oled nii palju ära andnud, siis sa oled väärt sama palju ja rohkemgi vastu saama“

Ma austan teid minu sõbrad. Kõiki