Sellised on pild - id mille internetist varastasin:
Minu lugu on siis selline: Eelmine reede läksin esimest korda Islandi-eestlaste peole. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid sellest kuidas magama jõudsin kõikide põhjus-tagajärgede tõttu kell kuus hommikul. Olin natuke unustanud, et laupäeval on perekondlikule laufabrauð'i tegemisele minek. Kui kell 10 sain hommikul sõnumi, et kus Reykjavikis ma asun ja kas on ok, kui mulle 15 min pärast järgi tullakse, siis ma ei uskunud, et ma lähen kuskile, kus räägitakse ainult islandi keelt ja ma pean seltskondlik olema.
Aga ma tegin seda.
Alguses istusin laua taha ja hakkasin tuimalt lõikama. Selline töö mulle sobib. Olime Svavari õe juures Arkranes'is, mis on tund aega Reykjavikist sõita. Erinevalt esimesest nädalavahetusest vanaisa Halldóriga mõtte teel rääkimisest, sain seekord pikad jutud maha räägitud. Olin nii väsinud, et ei viitsinud mõelda, kuidas või mis mul suust välja tuleb. Toredad inimesed.
Aga ühel hetkel kui leivad olid valmis lõigatud ja isegi lõuna (lauatäis saiakesi ja kõike mis veel pähe tuleb) söödud, andis mu 4-tunni pikkuseks jäänud uni mulle märku, et tahetakse lisa. Rünnak oli ootamatu. Istusin tugitoolis ja mõtlesin, et olen korraks silmad kinni. Ja mingi hetk ärkasin unenäost kuskil võõras kohas. Ma ei jaksanud isegi piinlikust tunda. Olin enne purssinud natuke, et ma käisin öösel tantsimas.
Pildimaterjali tekkis järgneval kujul:
Guðbjörg, Þóra, Nína, Halldór ja Svavar meisterdamas.
Minu meistriteos enne ja....
....pärast
Minu lõunamaine kujundus...
...ja põhjamaine nägemus laufabrauðist
Valmistume kaffitími'ks..
ning lauale ilmus ka teine jõulutoit, mille nimi tõlkes on midagi lähedast "armastusepallile"
Nunnud armastusepommid. Rosinatega. Maitsesid hästi. Sõin kolm.
Ja õhtul läksin jälle peole. Sest viimast korda sai Oliveri vingumist kuulata kalli islandi õlu üle.
No comments:
Post a Comment