Kolm kuud on piisav, et end siin mõnes mõttes sisseelanuks kuulutada. Mul on pangakonto, aga raha ma selle peale veel panna pole osanud. Mul on sõpru ja tuttavaid igast rahvusest, aga see kellele kell kolm öösel õudusunenäo peale helistada veel puudub. Saan islandi keelega hakkama, aga ennast tõsiselt veel ei võta, kui seda räägin.
Armastus selle saare vastu on endiselt suurem kui miski muu, mida ma elus tundnud olen. Eks siis näib kuhu see suur tunne mind edasi viib.
Ülikooli tegin avalduse ära. Nüüd asun mediteerima töö ja elukoha nimel. No ega ma palju ei taha. Tore perspektiiviga motiveeriv amet, heas töökollektiivis, keskklinnas, normaalse tööajaga - paindliku graafikuga. Ning rõduga katusekorter, mille vaade avaneb hingematvatele mägedele ja merele. Rohkem mul päriselt ka vaja ei ole.
Ok, trummikomplekti tahaks ka.Ja ringi sõita oma autoga.
Ja sõpru kellele kell kolm öösel helistada.
Sest ma ei saa siit ära minna.
Sest siin on nii ilus:
Pildid on suvest 2010. Tehtud normaalse kaameraga.
No comments:
Post a Comment