Thursday, September 15, 2011

orð af orði

Sõna sõna haaval tuleb see keel. Enamasti tahaks peast kinni hoida, aga ma tean, et see ei vii kuskile. Google translate on mu parim sõber. Tõlgin kõike, mis käeulatusse satub filmid, ajalehed, raamatud.
Eile õhtul jäin esimest korda lastega üksi, minu tööülesandeks oli nad ka magama panna. Jumal, ma ei oska islandi keeles isegi öelda "voodi" . Rääkimata magama minemisest.
Tegelikult algas kõik sellest, et Halldor tahtis minna õue paberlennukit lennutama. Sain aru, aga ma ei tea, kas nad tohivad õue minna. Sest läksid muidugi mõlemad, Nina ju tahtis näha, kuidas lennuk lendab. Süda saapasääres vaatasin neid, et nad tee peale ei jookseks ja endale viga ei teeks. Tundsin end justkui kinniseotuna. Ühel hetkel lihtsalt kihutasin oma tuppa, krabasin arvuti ja alustasin dialoogi mis nägi välja selline:

Kirsti trükib arvutisse: "Nüüd on vaja hambaid pesema minna". Proovin vaikselt enda ette paar korda seda lauset ja siis julgen välja öelda. Laste pettumusreaktsioonist mõistan, et sain naelapea pihta ja teen sisemise võidutantsu, kui näen, et nad suunduvad vannitoa poole. Väikesed sekeldused hambaharjade ja pastaga. Otseloomulikult ajavad nad minuga tarka juttu, ma vaatan neid ainult ripsmeid plaksutades ja suurte silmadega - lootes, et midagi sellest jadast on mulle tuttav. Nii - järgmine lause - "nüüd tuleb minna voodisse". Sellega enam nii lihtsalt ei lähe... kuidagi nad ikkagi lõpuks imbuvad vannitoast oma tubadesse (mis on kõrvuti) ja siis rändavad ühest toast teise, käes erinevad raamatud, mida nad tahvad, et ma loeks. Ma proovin lugeda, päriselt. Aga ma hajun ära. Mingil hetkel, kui ma olen keset islandi keelse lasteraamatu veerimist ja oma peas samal ajal mõeldes, kuidas google-translate'ist võluda välja lause, millega nad krapsti magama läheks, tuleb koju ema. JUMAL TÄNATUD.
Jälgin veel veidi, kuidas ema nad magama paneb koos mõni minut hiljem koju jõudnud isaga ja suundun kööki ajalehte lugema. Koomikseid - pildid on rahvusvaheliselt õnneks sama tähendusega.


Täna oli esimene keeletund. Informatiivsuse mõttes polnud midagi uut, aga hea on tunda, et keegi juhendab. Ja minu põhimure, hääldamine ja rääkimine, saab seal lahenduse. Nüüd mul tuleb lihtsalt oodata ja kannatada, et see mulle külge kleepuks sõna sõna haaval (orð af orði).

1 comment: