See on täiesti isiklik tervitus teile, et soovida teile jõudu ja jaksu kuni esikani. Elan teile siit kaugelt kaasa ja kaasan endaga ka oma väikesed "lambad".
Nimelt leidsin ma vanapaberi hunnikust pappi! JAAA! Ja vana hea Karamazovi veri lõi minus pulbitsema, nähes kogu seda laokil head pappi. Seda võimalust ei saa ju kasutamata jätta! Mastaabid jäävad muidugi alla kolosaalsele Karamazovite kolosseumile, aga kolooniaks või nii, sobib ikka.
Kõik algas ühel õhtul, kui ma tõesti leidsin hommikusöögihelveste paki ajalehe hunnikust ja mõtlesin, et see on hea papp millelegi joonistamiseks. Kui ma olin väike, siis meeldisid mulle pabernukud. Mõtlesin, et äkki proovin ühega. Joonistan Ninale nuku ja kleidi ja vaatan, kas meeldib, kas ta saab aru. Mulle tuli üllatusena, kui Halldór sellest vaimustusse sattus ja endale ka samasugust poissi tahtis. Muidugi, pole probleemi - kõik mis puudutab millegi papist valmistamist on mul juba veres.
Lapsed on taibukad. Kui saab teha inimesi ja riideid siis saab teha ka maja. "Kirsti, äkki sa saad neile maja ka ehitada?" MUIDUGI, minu tööstaažiga, mis puudutab papist majade ehitamisse, võin ma teha neid lausa 10 tükki minutis:
Alustasin üksi. Ma tahaks meelsamini ehitada koos lastega, aga ma ei oska neile seletada, kuidas nad mind aidata saaks, nii et kõik mis tähendab noa ja liimiga pusserdamist tuleb mul endal üksi teha. Mitte täitsa üksi muidugi. Minu parim sõber ja truu kaaslane siin majas - Rósa - tuli mulle hea meelega appi, et kontrollida, ega mõni hiir pole papikuhjades või kastides mind ehmatama tulnud.
Tol päeval tõin lasteaiast koju ainult Nina, sest Halldór läks võimlemistrenni. Leidsin plikale sobiva tegevuse, mis toodab palju prahti. Lainepapp, kui sellelt kiht paberit pealt ära tõmmata on nagu katuse materjal. Ideaalne papist maja jaoks.
Ja lõpuks kui me kolmekesi töö kallale asusime, siis oli terve maja prahti täis !
Kõik tänu Papa eeskujule ja õpetusele ning Karamasovite õdede-vendade kaasaaitamisele!
(Muuseas, vanematele meeldib see papimajandus. Aga nad ei tea, et Karamazovid tegid bändi ka. Ükspäev leidsin pliiatsisahtlist plokkföödi, ega sellest pole palju maad trummikomplekti ja kitarrivõimenduseni.)
Muah!
Woohoo!!
ReplyDeleteVõid jagada Nina ja Halldorile näiteks seda pilti - http://www.flickr.com/photos/smedsensemble/6158986067/in/set-72157627697539436/ (no see hobene on küll veits koera moodi, aga ütle et siuksed meil need hobused ongi) või siis - http://www.flickr.com/photos/smedsensemble/3474121292/in/set-72157617215491935/ (seal on veel pilte linnast), või siis - http://www.flickr.com/photos/smedsensemble/4535681778/in/set-72157623890107928/. Ja parem oleks, et te Nina ja Halldoriga bändi teete. Ega võimendusega pea olema, akust ruulib! Mina ootan esimest salvestust! :)
Knùs!
Oh sa issand kui ILUS!:)
ReplyDeleteLeban oma haruldase vaba päeva hommikul voodis läpaka ja kuuma piparmündi tega ning just see veel puudu oligi! Selline rõõm tuli mulle peale, kui nii siirast ja ilusat asja lugesin! See on nii Päriselt Päriselt! Natuke teeb kadedakski, aga rohkem teeb õnnelikuks! (seda saab aru ka sellest, et iga mu lause lõpus on hüüumärk:)) Ja riiete disainis on Sinu stiili täiega näha, chuul. Ja kui see kõik vanematele ka meeldib, siis on lausa super! Tervitan teid ja teen Sulle sooja hommikuse kalli!
ReplyDelete