Ma alustan Islenska 2 keelekursust. Kurb on oma esimene keelegrupp maha jätta ja koos sellega ka nunnu maja, kus ma oma esimese islandi keele õpetaja Valaga punnitasin esimesed islandikeelsed laused. Emotsionaalne side esimeste asjadega on nii suur.
Vahetan keelegruppi poole pealt. Sest ma tahan kiiremini õppida ja teen seda iga päev. Kõik muutus minu jaoks liiga lihtsaks ja teisi segavaks, kui ma neile mõtlemisaega ei anna. Minu grupp jätkab alles jaanuaris ja selleks ajaks olen ma keelenäljas juba arvatavasti hulluks läinud. Ja võtan selle sammu, et tutvuda uute toredate inimestega, kes on samas seisus nagu mina - proovivad selle udusegase, kohati dešifreerimata helikombinatsioonidest suhtlusvahendi veidi selgemaks saada.
Aga esimene grupp jääb unustamatuks, sest alguses õpid ütlema oma sünnipäeva ja kodumaad ja kus sa elad - ja nii saad teada nii palju nende kohta, kes su ümber on. Viimases tunnis, kus ma käisin jõudsime juba sellele tasemele, kus kõik teevad nalja. Rääkisime kaladest ning mõned, kes on kauem siin elanud mainisid mingit haisvat kala, mida süüakse jõulude ajal. Cassandra (21) kelle ema on islandlane, isa ameeriklane reageeris tüüpilise ameerika teleshow-väärilise bravuurikusega, kuidas ta ei kannata seda lõhna ja kuidas inimesed seda üldse süüa saavad. Steve (47), Inglismaalt, toppis selle peale pliiatsid ninasõõrmetesse, et demonstreerida, kuidas Cassandra võiks proovida kalale läheneda. Esimest korda naersid kõik südamest ja see tekitab hoopis mingi teistsuguse õhkkonna. Jaa, ma hakkan neid igatsema. Grace (25, Keenia) muuseas saab detsembris jõululapse, tegin ta beebile väikesed sokid.
Ja Evelinaga(20, Rootsi, samuti Au Pair) tahtsime eile, laupäeval, ujuma minna. Aga siis kui meie lõpuks ujulasse jõudsime hakkasid nemad juba sulgema. Ainult selle pärast, et Oskar Luts "Kevade" nii kuulsaks kirjutas, et esimesi ridu lõputult tsiteeritakse on kõikidel eestlastel needus peal. Ning lisaks ka nendel, kes eestlastega julgevad ringi liikuda.
No comments:
Post a Comment