Seda tuleb aknast ja uksest, igal pool, kus ma olen, vaatab ta mulle vastu. Küsimus, mida on inimestel päriselt vaja? Õnne? Mis on õnn?
Thora intervjueeris eile õhtuse uudisteprogrammi jaoks üht austraalia kirjanikku, kes kirjutas raamatu ülerahvastatuse ja nälja teemal. Autos, teel õhtussöögile Thora ema juurde, arutasime seda, kuidas Euroopas visatakse pool kasvatatud toitu minema, kuidas inimesed tarbivad liiga palju liha ja liiga vähe taimi (Maa peal kasvavatest söödavatatest taimedest tarbime vähem kui pool, või isegi veerand).
Me ei jõudnud 15 min sõiduga väga sügavale minna selle arutlusega, aga kuna see haakus teemaga, mis minu peas pidevalt ringleb, siis mõtlesin sellele kogu õhtu ja tänase hommiku ootamatult palju.
Miks me tarbime nii palju? Ma olen sellele nii palju mõelnud, kui ma näen seda kui palju minema visatakse. Üheksandas klassis, füüsika tunnis õppisin et energia on jääv, ta muutub ühest olekust teise. Mis omakorda tähendab, et meil on alati olnud samapalju materjali, millest luua. Küsimus on selles, mida me teeme selle energiaga, mida kasutada saame. Läheb metafüüsiliseks ja ebaisiklikuks.
Ma ei taha pakkuda vastuseid küsimusele mille piire ma ei mõista, sest ma ei tunne tervet inimkonda. Aga ma tean ennast ja näen sõpru ja inimesi enda ümber. Ja näen seda, kuidas me elu päevast päeva kulgeb. Ja enda ja nende elu peale mõeldes käib mu selgroost läbi värin, kui ma kuulen, et miski ohustab tervet inimkonda - miski, mille inimesed on ise teinud.
Ja ma mõtlen millest, see tuleb - see vajadus tarbida ja pool sellest ära visata. Milleks meil on vaja nii palju?
Kui ma mõtlen enda peale, siis on olnud aegu, kus ma olen ka tahtnud kõike, mida näen. Selleks, et tunda end ilusamana, targemana, paremana. Aga millest tuleb see, et me ei tunne end ilusa targema ja paremana juba praegu. Nii tuleb välja, et (liigne)tarbimine on justkui valuvaigisti alaväärsusest tuleneva hingevalu vastu.
Näiteks Eestis ilmuv "Select" kataloog on küll väga kole valuvaigisti. Parem minna ikka poodi ja osta endale Dieseli teksad või hästi palju süüa. Vähemalt on trendikas või siis gourmet- valuvaigisti ja JUBA tunneb hing end väärtuslikumana.
Ega ma ei arvusta. Mul pole Dieseli teksasid, aga paha tuju korral, vahel ostan ikka šokolaadi. Siiani pole üheski šokolaadipakis olnud kunagi lahendust sellele pahale tujule. AGA. Äkki ükskord on?
Tere. See on üks väga huvitav teema!!! Minul on olnud õnn või õnnetus elada ,,Nõuka,, ajal. 80-90.aasta vahemiku kirjeldaks nii. Sa sündisid siia ilma, tahtsid sa või ei tahtnud. Sa pidid minema lasteaeda ja selle lõpetama. Sa pidid minema kooli ja selle lõpetama. Sa pidid omandama eriala sest riik ootas töötajaid. Sa ei tohtinud olla ühiskonna häbiplekk. Seda nõudis riik.
ReplyDeleteEt toimida selles ühiskonnas, said poest ellujäämiseks vajalikke toitaineid, mis ei kippunud säilima! Need tuli ruttu tarbida. Kuna valikuid eriti ei olnud, oli lihtne valida.
See seletus ei ole minu ülistus nõuka ajale. Vaid minu nägemus toonasest elu mudelist.
Toimus tootmine ekspordiks ja enese vajadustele. Eksporti oli vaja sisse ostetavatele kaupadele, mida meil ei olnud võimalik toota. Näiteks kütus, jms.
Aga no loomulikult tahtsid väga paljud ikkagi kapitalismust oma riiki. Nüüd endamisi olen pannud sellise lihtsa pildi kokku.
sündisid siia ilma, tahtsid sa või ei tahtnud. Sa pead minema lasteaeda, sest vanemad peavad sind tulevikus ettevalmistama. Sa pead minema kooli aga sa võid selle lõpetada (see on juba sinu mure!). Sa võid omandada eriala sest seda võib sul vaja olla. Selles maailmas sõltub sinu edu sinust endast ja sind on sinule endale vaja! Et ellu jääda!
Aga kõikidele inimestele peabki see endale pähe jõudma, et tarbida vajaduste järgi. Eks nad seda ju teegi aga nad ei teadvusta, mida neil tegelikult on vaja. Ja mida vähem me tarbime ebavajalikku, seda enam kukub kokku kapitalistlik saasta ja odava tootmine. Kaovad töökohad ja inimesed peavad leidma uue võimaluse ellu jäämiseks. Ja näha on, et see juba vaikselt liigub selles suunas. ETV näitas väga huvitavat saadet! Elu pärast kapitalismi.(kui ma ei eksi) Juba seal teadlased hoiatasid, et tuleb väga kiiresti töötada välja uus elu mudel! Kahjuks ei suuda paljud leppida,et kapitalismus otsa saab.
Kuna minule on tähtis hingeline rikkus ja olla õnnelik, et ma elan. Siis tarbin vastavalt oma vajadustele ja luban ka endale kuus 1 šokolaadi:) Ja elu on magus!:) Päikest sulle ja hingepuhtust!:)